Olime väga rõõmsad, et meiega liitus Geili!
13.02.2018 pidasime vastlatralli Lavassaare staadionil. Kohal olid väikesed ja suured liulaskjad nii meilt kui ka kaugemaltki (Lindilt, Jõõprest jne). Hoolimata välisvalgustuse viguritest sai maha peetud jõukatsumised erinevates valdkondades (meeskonna suusatamine, lumepall, pikim liug jne).
Tähtis oli osavõtt mitte võit. Ära peab nimetama naisrühma Lavassaare Kanarbiku aktiivset osavõttu.
 |
| Kanarbiku võidukas meeskonnas olid Maarika, Merly, Kaido, Jane ja Ene. Hurraa ära tegime! |
 |
| Kanarbikul on juba aastate pikkused kogemused meeskonna suusatamises. |
Olime 23.01.2018 trennis väga õnnelikud, sest meid oli jälle 12 naist. Kanarbiku uued tulijad Ene, Katrina ja Carmen. Soovisime Carmenile palju õnne!
21.01.2018 osalesime Vana-Vigalas Kolme Kandi Tantsupäeval. Naisrühmad õppisid koos selgeks kaks tantsu - Nõianeitsi ja Kangakudumine.
Esmaettekandele tuli Jane kirjutatud legend.
Legend Kanarbikust (luulevormis)
See
juhtus ennemuistsel aal
Kui laps veel oli meie
maa.
Maaema oli nooruke,
Lustiv lapselallike.
Ta mängis lille-rohuga
Ja laulis suure rõõmuga.
Ta isa taevas naeratas,
Last õnnelikult kallistas.
Siis kesk puid ja õitsvaid
lilli,
Taat kinkis
lapsel´võlupilli.
Oli pillil kaunis kõla,
Mis kõiki olendeid nii
võlus.
Laps see pilli armastas
Ja rõõmsalt tutu-lututas.
Läks mööda aeg ja kasvas
laps
Ning pillilood said
kaunimaks.
Kuid ühel päeval oh sa
pime
Oli kadund´pill, mil kõla
kui ime.
Otsis laps nii veest kui
õhust,
Mulla seest ja
vaalakõhust.
Kuid ikka kadund oli pill,
Ei kõland enam tiri-lill.
Nüüd künka otsa istus neid,
Tõi kurbus jooksma
silmaveid.
Ta suure kaotusvalu
kütkes,
Ühtesoodu aina itkes.
Kuni läbi vettis maa,
Ja tekkis Lavassaare raba.
Ja raba sisse tekkis järv,
Ei rahunend veel neiu
närv.
Ei saanud vaata lapse
piina,
Taat taevane, no tee või
tina.
Ta laskis une lapsel
tulla,
Et see võiks unemaale
minna
Ja seal siis rõõmsalt
keksida
Ja lustipilli mängida.
Uinuv neid see kadus
maasse
Haihtus käändus
metsaraasse.
Juustest tulid
päiksekiired,
Sõrmeküüntest väiksed
hiired.
Verest õisi verevaid,
Näed me väljul eredaid.
Nii ka kaunis kanarbik,
Isepäine, jäserik.
Kasvab rabas, selle
veerel,
Õitepärg on tipus verev.
Tuul veel vanu laule teab,
Neid ümisedes meeles peab.
Kui kuuleb mõnda pillilugu
Lavassaare naistesugu
Siis kohe lõpeb töö ja
rutt
Ja tantsima nüüd algab
tõtt.
09.01 tervitasime uut aastat Audru muuseumis. Suur tänu Helgi Rootsile, kes tegi meile huvitava tutvumistuuri muuseumis. Anule tänud maitsvate suupistete eest! TULGU AASTA UUS KOOS HEADE KAASLASTE, HEA TERVISE, RÕÕMSA MEELE JA UUTE TANTSUDEGA!
